Mõisted
Tõlkebüroo on tõlketeenust osutav ettevõte, kus tõlketegevus moodustab tervikliku protsessi, mille käigus tõlked toimetatakse või korrigeeritakse, tehakse väljastusülevaatus jm tugiteenused.
Tõlkija teeb kirjalikku tõlget.
Tõlk teeb suulist tõlget.
Algtekst/originaaltekst on tõlkimist vajav tekst, mida soovitakse tõlkida teise keelde.
Tõlketekst on sihtkeelde tõlgitud algtekst.
Lähtekeel on keel, milles esitatakse algtekst.
Sihtkeel on keel, millesse teostatakse tõlge.
Kirjalik tõlketeenus on kirjalik tõlge, mis sisaldab tõlketeksti toimetamist või korrektuuri, ja väljastusülevaatust.
Lokaliseerimine on tõlketeksti olulisel määral kohandamine lõppkasutaja keele- ja kultuurikeskkonda arvestades.
Referatiivtõlge on keeleliselt ja tähenduslikult korrektne kirjalik tõlge, mida tehes ei püüelda sõnasõnalise täpsuse poole. Eesmärgiks on pigem tekstist arusaamine.
Tõlkemaht– kirjalike tõlgete, toimetamise ja korrektuuri mahtu hinnatakse algteksti sõnade arvu alusel. Sõnade arvu on võimalik vaadata nt Microsoft Word’is, valides Tools > Word count.
Suuline tõlketeenus on suuline tõlge, kus eristatakse 3 erinevat liiki: sosintõlge, järeltõlge ja sünkroontõlge.
- Sosintõlge– tõlk istub nende kuulajate juures, kes ei valda keelt ja tõlgib neile vaiksel häälel lektori juttu. Sosintõlget on võimalik teha väikese arvuga osalejate korral (2-3 inimest).
- Järeltõlge– lektor ja tõlk räägivad vaheldumisi. Lektor esitab lähtekeeles osade kaupa oma ettekande, mille tõlk siis tõlgib võimalikult autentselt sihtkeelde. Järeltõlkeks pole vaja tõlkeaparatuuri. Tõlk teeb lektori ettekande ajal märkmeid ja kasutab võimalusel seinal näidatavaid slaide.
- Sünkroontõlge– tõlkimine toimub lektori rääkimisega samaaegselt. Tõlkimine eeldab vastava aparatuuri olemasolu. Tõlk on eraldi kabiinis ja tõlge jõuab kuulajate kõrvaklappidesse praktiliselt samaaegselt lektori jutuga. Sünkroontõlget tehakse tavaliselt kahekesi. Ka tõlk, kes parasjagu ei tõlgi, kuulab teksti, et aidata kolleegi, kirjutades üles termineid, numbreid ja nimesid, ning võtab vajadusel tööjärje üle.
Küljendamine– selle käigus paigutatakse tekst, graafika ja/või pildid nii, et tõlketöö oleks võimalikult originaalisarnane.
Toimetamine on tõlketeksti algtekstile vastavuse kontrollimine. Toimetamise käigus kontrollitakse, et algteksti mõte on tõlketekstis õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud, laused loogilised ning terminikasutus õige, asjakohane ja ühtne.
Korrektuur on tõlketeksti ülelugemine eesmärgiga kontrollida selle keelelist õigsust ja arusaadavust. Kuna tõlketeksti ei võrrelda algtekstiga, siis sisulisi muudatusi ei tehta.
Väljastusülevaatus on tõlketeksti üldine kontrollimine, et kõik algteksti osad oleksid tõlgitud ja tekstis leiduvad nimed/numbrid õiged ning vormistus vastavalt tellija soovile.